Kirjutamisharjumuse kujundamine – podcasti 3. osa
30. jaanuaril salvestatud “Kirjutamiskohtingu” 3. episoodis arutlesime harjumuste kujundamise üle. Loovkirjutamise õpikutes ja temaatilistes podastides rõhutatakse, et kõige olulisem loovkirjutamise juures on sellega järjepidev tegelemine. Kirjuta. Isegi siis, kui toodad täielikku saasta, kirjuta. Kui oled end saastast põhimõtteliselt tühjaks kirjutanud (ning katsetad lisaks ka erinevaid loovkirjutamise tehnikaid – see on aga eraldi teema), saab tõeline looming tulema hakata.
Pidevalt kirjutades oled loomingulises voolus sees. Elizabeth Gilberti teose “Suur võluvägi” sõnul annad nii maailmas uitavatele ideedele teada, et oled valmis neile meediumiks olema. Ideed tulevad sinu juurde. Kui sa sellesse ei usu, siis mõtle kasvõi nii, et mõtteviisi loovusele seadistades annad iseendale rohkem võimalusi. Sa õpetad end teatud viisil mõtlema. Tõenäosus, et päriselt kirjutad, on niiviisi kordades suurem kui mitte kirjutades.
Milleks on harjumusi vaja?
Järjepidevalt kirjutamise taga on harjumus. Mulle meeldib väga Gretchen Rubini definitsioon raamatust “Better Than Before”, kus ta mõtestab harjumust kui otsust mitte otsustada (“decide not to decide”). Harjumus on automaatne tegevus, elu loomulik osa. Me ei kahtle, kui midagi harjumusest teeme. Me ei otsusta. me lihtsalt teeme. Otsustamine kulutab tahtejõudu ja nõuab distsipliini. Otsustamine väsitab. Kui pead iga kord otsustama, et hakkad kirjutama, siis väsid sellest tegevusest peagi. Kui kirjutamine on aga harjumus, sukeldud tegevusse palju loomulikumalt ja suurema innuga. Sul jääb energiat üle kirjutamiseks, kuna sa ei kuluta seda enese veenmisele selle vajalikkuse osas.
Milline sa oled?
Harjumusi luues tasub tunda iseennast. Mis paneb su tiksuma? Kuidas enda ja teiste inimeste ootustele reageerid? Enese tundmine on oluline, et teaksid, millist strateegiat harjumuste loomisel rakendada. Tee harjumuste kujundamine endale võimalikult lihtsaks, nii toimub kõik kiiremini. Rubin tõi välja neli kalduvust, mis jagunevad vastavalt sellele, kuidas inimene sisemistele ja välistele ootustele reageerib. Teisisõnu: mis motiveerib? Vestlesime sellest podcastis ja mainisime ära igale tüübile võimalikud sobivad strateegiad. Siin toon välja tüübid, nippe mine kuula ja podcastist! Sealt kuuled ka, kelleks ma ennast pean. Ja soovi korral saad enda kalduvust testida Gretchen Rubini kodulehel.
P.S. Need pole ametlikud mõisted (vähemalt mitte eesti keeles), vaid minu tõlkekatsetused. Loodetavasti sain sisule õigesti pihta.
- ärategija (upholder) – täidab hõlpsalt nii enda kui teiste ootusi, võtab harjumusi kiirelt omaks, linnukeste tegija, kellele meeldivad reeglid ja plaani täitmine; põhiküsimus “mis mul täna päevaplaanis on?”
- kahtleja (questioner) – täidab enda ootusi, seab teiste omad kahtluse alla, küsib sageli “miks?”, analüütiline, peab asja esmalt põhjalikult uurima; põhiküsimus “mis tuleb täna ära teha ja miks?”
- kohusetäitja (obliger) – täidab teiste ootusi, aga on raskustes iseenda ootuste täitmisega, vajab välist survet; põhiküsimus “mis on mu tänased kohustused?”
- mässaja (rebel) – mässab nii enda kui teiste ootuste vastu; tahab asju teha vastavalt sisetundele ja siis, kui endal tuju on, vabaduse iha; põhiküsimus “milleks mul täna tuju on?”
Üks sõber ütles hiljuti, et harjutades saad heaks harjutajaks. Kuidas saada aga paremaks? Kuidas saada meistriks? Harjuta, aga lisa harjutamisse õpimoment. Anna endale arenguvõimalus. Sedagi saab teha vastavalt oma isiksusele ehk rakendades töösse need asjad, mis sul toimivad. Näiteks nii:
- ärategija: pane kirjutamine endale ajakavva – annab võimaluse linnukesi teha
- kahtleja: pane kirja põhjused, miks kirjutada
- kohusetäitja: lepi kellegagi kokku, et kirjutate koos või luba sõbral endale pinda käia
- mässaja: otsusta, et tahad kirjutada; kirjuta igal hetkel, kui tuhin peale tuleb; ühtlasi püüa märgata mustrit: millal tekib tuju? Kuidas saaksid seda ära kasutada?
Kuula podcasti!
“Kirjutamiskohtingu” kolmas osa on saadaval järgmistes keskkondades:
Või kuula seda siitsamast:
3 Comments