Süstemaatiline loovus

Ma olen plaane tegev inimene. Süstemaatiline. Ka mu loovus on korrastatud. Armastan ka neid hetki, mil loovus metsikul kombel valla pääseb. Improviseerides. Kirjutamismõtted hiilivad ligi ka täiesti suvalistes kohtades. Kui mõistus on tühikäigul. Igavad koosolekud. Jalutuskäigud. Kui ma annan endale aega ja võimaluse ideedel tulla. Ligihiilivaid mõtteid ei saa kontrollida, aga usun, et enda ümber süsteeme luues tekitan ma neile raamistiku ja annan võimaluse tulla. Kui keskkond on soodne, võivad võrsuda igasugused imetaimed.

Kas süsteem on loovuse vastand?

“Süsteem” kui mõiste kannab endas otsekui midagi antiloovat. Loovisikuid kujutatakse sageli mässajatena, kes üritavad süsteemi igatpidi murda ja end mitte süsteemi sisse paigutada. Ometigi võib mõelda ka nii, et tegelikult loovad nad süsteemist välja murdes oma süsteemi, oma raamistiku. Looduski on täis süsteeme. Teatav korrastatus on loomulik.

Ma olen aus. Ma ei pea süsteeme kurjuse käsilasteks. Süsteemid aitavad järelmõttena metsikut loovust taltsutada. See, mis sünnib palavikulises loometuhinas, saab konkreetsema kuju süsteemi sisenedes. Eksisteerides aga enne loomeprotsessi algust, võimaldavad süsteemid leida alguspunkti. Loovus ei sünni õhust. Samuti ei pea loovus ilmtingimata tähendama täiesti nullist leiutamist. Olen veendunud, et loovus on suures osas ka olemasoleva sünteesimine. Eri allikate kombineerimine võimaldab jõuda kasulike ja erakordsete lahendusteni. Sestap on tähtis end esmalt erinevatel viisidel täita, koguda materjali, millest loovusmaagia ja pühendumise abil midagi erakordset luua.

Süsteemid minu elus

Esmajoones pean end loovaks isikuks ning seda kinnitab isegi isiksuse tugevuste test (soovitan seda testi kõigile, kes tahavad iseenda kohta midagi enamat teada saada, ülihea ja teadusel põhinev). Aga ma ei karda süsteeme. Võiks isegi öelda, et rakendan loovust süsteemide tekitamiseks. Mulle meeldib, kui igal asjal mu kodus on oma koht.

Selles osas toetab mind ka kuulus korrastamisguru Marie Kondo. Süsteemid ümbritsesid mind juba enne tema raamatu lugemist. “The Life-Changing Magic of Tidying Up: The Japanese Art of Decluttering and Organizing” ehk raamat korrastamise kunstist tugevdas mu veendumust süsteemide olulisusest. Süsteemidega kodu pole kõigest korras kodu. Korrastatus kandub edasi ka mõtteviisi ja aitab olla õnnelik. Ma kaalun, kas vajan teatud esemeid, kogemusi, inimesi… Valin välja vaid need, mis/kes mulle rõõmu tekitavad. Elu on liiga lühike, et seda õnnetult elada. Ühtlasi püüan vabaneda üleliigsest. Mina olengi see veider inimene, kes tunneb perversset rõõmu, kui avastab sokkidest suured augud – see tähendab, et saab ühe sokipaari ära visata ning natuke ruumi juurde. Sokivarud on mul korralikud. Ei tohiks juhtuda, et millalgi pole midagi jalga panna.

Mille olen siis oma elus süsteemidesse paigutanud?

Ma ise olen kõige sellega nii harjunud, et võtan oma koduseid süsteeme enesestmõistetavalt. Kiire elutempo juures võimaldavad need mul tõhusalt tegutseda. Ma ei pea kodus sihitult ringi jooksma. Ma saan kõik tehtud. Kuna mulle meeldib suurelt ette võtta, pole need süsteemid minu jaoks pingutus, vaid tohutud abilised. Isegi nende loomine oli väga põnev. Kohati olen suisa unustanud, et need mul olemas on. Ma tegin korra otsuse need luua ja nüüd ei pea ma asju ära pannes enam kunagi otsustama, kuhu miski asetada. Igal asjal on oma ettenähtud paik. Gretchen Rubin kirjeldas seda oma harjumustest kõnelevas teoses “Better Than Before” kui otsust mitte otsustada (“decide not to decide”).

Ma ei kuluta tahtejõudu kodu korrastamisele, süsteemid teevad kõike minu eest. Minu jaoks on need elu normaalsed osad, sama loogiline kui iga päev hammaste pesemine. Kui hakkan aga kellelegi kirjeldama, kuidas olen oma elu korraldanud, taipan alles, kui paljude süsteemidega end ümbritsen.

Magamistuba

1. Riidekapp: kleidid ja mõned pluusid ripuvad. Kleidid olen rivistanud nii: igapäevased, suvised, pidulikud. Ülejäänud riided on riiulites kastides. Nii saan terve kasti korraga välja tõmmata ja selle sisuga tutvuda. Mul on eraldi kastides:
   • pikkade varrukatega pluusid
   • lühikeste varrukatega pluusid, T-särgid, topid
   • spordisärgid
   • spordipüksid
   • igasugused muud püksid, seelikud ehk “alumine ots”
2. Pesukast voodi all: see on 6 lahtriga kast, mille ostsin Ikeast. Kiiremaks leidmiseks olen jaotanud pesu nii:
   • spordisokid (koledamad: tossude sisse peidetud)
   • tavalised sokid (ilusamad: nendega võib külla minna, sest seal tuleb jalatsid eemaldada)
   • rinnahoidjad
   • pesukomplektid
   • stringid
   • katvamad aluspüksid
3. Öökappide sahtlid: mul on 2 öökappi ja ülejäänud pesulaadsed asjad olen neisse paigutanud:
   • öösärgid, hommikumantlid
   • väga eriline ilus pesu
   • spordirinnahoidjad
   • sukad (sukapüksid ripuvad spetskonstruktsiooni küljes riidekapis)
4. Muud tekstiilid voodi all kastides: lisaks neile riietele, mida seljas kannan, tuleb ka kodutekstiilid kategooriatesse ära paigutada:
   • rätikud – käterätikud + saunalinad
   • tekikotid ja padjapüürid koos – need on komplektid
   • voodilinad, laudlinad
5. Kosmeetika ja iluasjad: mul on magamistoas akna all üks mitmekordne must riiul, kuhu olen paigutanud erinevad iluga seotud esemed nagu meigitarbed, aga ka ehted. Järgmiselt:
   • väiksed, igapäevaseks kasutuseks sobivad kõrvarõngad
   • rasked ja suured kõrvarõngad pidulikeks puhkudeks
   • käevõrud ja -ketid
   • kaelakeed
   • igapäevane meik
   • sädelev kraam ja kunstripsmed (esinemisteks jne)
   • juustesse topitavad ehted, patsikummid
   • kreemid

Elutuba

1. Raamaturiiul:
   • loovkirjutamise teemalised raamatud ja õpikud
   • eneseabi ja psühholoogia: motivatsioon, harjumused, isiksusetüübid, juhtimine, teadlikkus
   • toitumine, sporditoitumine, trenn (tervisliku elu teooriad, Patrick Holford jne.)
   • reisiraamatud (Lonely Planet + mõned kõvakaanelised rohkete piltidega raamatud)
   • kokaraamatud
   • ingliskeelne ilukirjandus
   • eestikeelne ilukirjandus
   • teatmeteosed (ÕS, sünonüümisõnastik, Sõnarine)
   • mõned üksikud luuleraamatud

Köök

1. Kappides:
   • kausid kõik üheskoos
   • suured ja väiksed taldrikud kokku kogutud
   • tassid
   • küpsetusvormid
   • silikoonvormid ja metallist sulatusanumad šokolaadi tegemiseks
   • labidad ja muud asjad, millega panni peal toimetada
   • sagedamini kasutatud vidinad ühes potsikus (vispel, käärid, riiv)
2. Kuivained:
   • igapäevasemad asjad väljas aknalaual (makaronid, riis, kaerahelbed)
   • eraldi sahtlites (torn):
     • soolased maitseained
     • tee ja kohv
     • spordijoogipulber, energiageelid, vitamiinid, mineraalid ehk lisandid
     • kuivained eine valmistamiseks (riisivarud, läätsed jne.)
     • küpsetamiskraam (jahud, kakaopulber, suhkruasendaja, küpsetuspulber jne.)
3. Sügavkülmas:
   • sahtlitäis Nick’si suhkruvabasid valgubatoone
   • marjad, külmutatud puuviljad (ostan Promost kiloseid või 2,5-kiloseid pakke)
   • külmutatud köögiviljad (kas valmispakid või ise hakitud ja portsudeks pakitud)
   • külmutatud kala, kanafileetükid, mereannikokteil (ostan suurema koguse, lõhefilee lõikan portsjoniteks, kanafilee kuubikuteks)
   • Rukkipala, täisteraröstsai, mitmeviljakuklid – söön päevas paar viilu ja röstingi paari viilu kaupa valmis

Oma koht on ka käsitöötarvetel (värviline paber, litrid, kuuma liimi püstol jne.), triikraual, tolmuimejal jne. Neid ma aga süsteemide all välja ei toonud. Süsteeme saab moodustada asjadest, mis jagunevad kategooriatesse. Mida on rohkem kui üks. Süsteem koosneb osadest. Ometigi on ka muudel nimetatud asjadel minu kodus oma konkreetne koht olemas. Ja kui see koht ei toimi? Leiutan loovalt uue lahenduse, mis mind kuidagi ei kriibi!