Kirjutamisärevus – kuidas sellest üle saada?
Ärevus on teema, mida valmistasime mõnes mõttes väga kaua ette. Arutasime juba aasta tagasi, et tahame teha podcasti ärevusest, täpsemalt on teemaks kirjutamisärevus. Ma ei teagi, kas meid valdas mingisugune ärevus või mingi muu hirm, et me sellega nii kaua venitasime. Viimaks võtsime kätte ja tegime lihtsalt ära! See on ka üks peamisi nippe ärevusega toimetulekuks. Selle postituse lõpus ja ka podcastis püüdsime anda ka praktilisi nippe kirjutamisärevusest üle saamiseks. Kõik aga omal ajal. Esmalt sellest, mida see kirjutamisärevus endast üldse kujutab.
Mis on ärevus?
Definitsiooni järgi on ärevus keha reaktsioon ohu tajumistele ja olulistele sündmustele. Mõnes mõttes on tegu kaitsva reaktsiooniga, sest selle eesmärgiks on sind ohu eest kaitsta. Kui ohtu aga tegelikult olemas pole, on tegu lihtsalt tülika tundega, mis hirmuna sind halvata võib. Seepärast võivad ka olulised asjad tegemata jääda, sest ei julge. Ärevuse puhul ei saa aju aru, et ohtu tegelikult pole. Õnneks on võimalik sellest ka üle saada (kui tegu pole väga tõsise ärevushäirega). Tea ka seda, et ärevus pole midagi hirmsat ega eriskummalist. Enamik inimesi kogeb suuremal või vähemal määral ärevust.
Ärevus on füüsiline ja seotud keha aistingutega. Sellega käivad kaasas näiteks pearinglus, iiveldus, sundmõtted ja surmahirm. Kui selline muretsemine kestab kauem kui 6 kuud, ei allu kontrollile ja häirib igapäevast eluga toimetulekut, on tegu ärevushäirega. Ärevusest saad rohkem lugeda ka Peaasi.ee lehelt.
Ma ise kogen teataval määral sotsiaalset ärevust. See on aastatega paremaks läinud, kardan inimesi palju vähem. Mida ma siis kardan? Ütlen ausalt, et ei tunne end mugavalt uude võõrasse seltskonda minnes. Kui seltskonnas on kõik võõrad, pole probleemi. Kui lähen aga kampa, kus teised üksteist tunnevad, tunnen end võõrkehana. Ma olen seltsiv ja saan inimestega läbi. Ometigi on psiut hirmus minna end kuhugi kuidagi nagu suruma. Mul on kerge hirm, et mind ei aktsepteerita. Tegelikult on seda lugedes isegi veider tunne. Olen muutunud niivõrd palju enesekindlamaks, et see peaaegu enam ei käigi minu kohta. See on iseenesest ju väga hea tunne!
Mõistusega saan aru, et tegelikult tasub inimestelt küsida asju. Kui ma ei küsi, siis on vastus alati “ei”. Kui ma küsin, võin saada ka jaatava vastuse. Küsides annan iseendale ja elule võimaluse. Soovin olla julge ja küsin rohkem. Seeläbi ka saan rohkem.
Mis on kirjutamisärevus?
See on kirjutamisega seotud pessimistlik tunne. Tegu on olukorrast sõltuva ärevusega, mis teatud kontekstis välja lööb. Näiteks võib olla väga lihtne e-kirja või blogipostitust kirjutada, aga mõni loovam ülesanne näib täiesti ületamatu. Ka mul endal pole absoluutselt mingit probleemi nn. tarbetekstidega, aga pikem ilukirjanduslik teos tekitab blokke.
Kirjutamisblokk on tegelikult natuke teine mõiste. See on pigem vabandus asjade edasilükkamiseks. Blokiga ei pruugi alati hirmumõtteid kaasas käia. Blokist on lihtsam vabaneda, kui otsustad eesmärgipäraselt ja järjekindlalt oma harjumusi muuta. Harjumuste muutmine? No sellest on ka sadu raamatuid kirjutatud ja podcaste linti loetud. Kui päriselt muutuda tahad, leiad ka vahendid. Harjumustest rääkisime podcastis meiegi.
Millest kirjutamisärevus tekib?
Kirjutamisärevus tekib tavaliselt negatiivse kogemuse tagajärjel. Võibolla on sind varasemalt palju kritiseeritud ja nii ka loomise rõõmu kahandatud. Kirjutamisärevuse võib esile kutsuda ka piiratud aeg. Näiteks üritad pool tundi enne uinumist kirjutada ning tunned end halvasti, kui mõte kohe jooksma ei hakka. Ja kui mõte tõesti jooksma hakkab, aga pidama ei saa, võid end halvasti tunda, et sa ööd magamiseks ei kasuta ja järgmisel hommikul raskelt ärkad.
Struktuuri puudumine võib samuti ärevust tekitada. Sestap ongi hea oma lugusid/kirjutisi pisut planeerida, et teada kasvõi ähmaselt, mis suunas sa liigud. Kui sa suvaliselt ei lahmi, on tõenäolisem, et kuhugi jõuad. See ei tähenda, et iga viimnegi kui detail paigas on. Ka ma ise olen pigem “pantser” tüüpi kirjutaja, kes loo justkui endast välja plärtsatab. “Planner” tüüpi inimesed loovad aga eriti nüansirikka plaani ja järgivad seda rangelt. Struktuur võib tähendada ka rutiini: sa lood endale kirjutamiseks tingimused. Sa lood endale ruumi ja tekitad kalendrisse aja.
Enda oskustes kahtlemine tekitab tunde, et sa ei saa hakkama. Ilmselgelt toidavad sellised mõtted ärevust. Oskuste puhul on hea uudis muidugi see, et neid saab arendada. Kirjutamine pole mingi imetabane anne, millega sünnitakse. Jah, talent tuleb kasuks, aga tegelikult on tegu ikkagi millegagi, mida saad kasvatada. Võta kirjutamisoskuse lihvimine eesmärgiks ja tegele sellega. Kasvab see, mida toidad. Toida oma kirjutamist.
Kuidas kirjutamisärevusest üle saada?
Mul on sulle hea uudis: kirjutamisärevus on su enda tekitatud probleem. Vot. Kuna see probleem on nii personaalselt sinu oma, toimivad siin ka sinu enda lahendused. Sina oled see, kes enda jaoks selle ohu välja mõtleb. Seega leia ka moodused selle ohu likvideerimiseks. Mõtlegi esmalt selle peale, mida sa kardad. Miks sa seda kardad? Miks sul ärevus tekib?
Siit mõned nipid kirjutamisärevusega toimetulekuks:
- Tekita kirjutamisprotsessi väikseid eduelamusi. Tekita võimalusi võitudeks. Alusta kasvõi sellest, et kirjutad 10 minutit. Kui taimer nulli jõuab, lõpeta kirjutamine ja naudi seda võitu, et 10 minutit kirjutasid.
- Hakka pihta KOHE. Ära jää ootama ideaalset aega. Milleks oodata, kui see aeg ongi just nüüd ja praegu? Mida rohkem sa kirjutamisega tegeled, seda osavamaks muutud. Seda vähem on sul põhjust endas kahelda.
- Harjuta, harjuta, harjuta. Kõik on olnud algajad. Ka kogenud kirjanikud soperdavad. Nad lähevad aga sellest hoolimata edasi. Lepi sellega, et iga kirjapandud lause ei ole täiuslik. Suva. Ei olegi. Aga see on harjutamisprotsessis oluline. Õpi protsessi nautima ja tulemus tuleb iseenesest.
- Teadvusta kirjutamisärevust. Kui tekivad esimesed sümptomid (näiteks hakkavad tekkima kahtlused oskuste osas), tegutse! Ära luba ärevusel süveneda. Tegele sellega kohe.
- Tee midagi füüsilist. Ärevus on kehaline tunne ning seega võib enda kehaga tegelemine aidata sellest välja tulla. Mine jalutama või trenni, kuluta liigne adrenaliin ära, mis sind võitlema/põgenema sunnib. Pärast füüsilist tegevust on mõtted puhtamad ja saad edasi teguteda.
- Aktsepteeri negatiivseid mõtteid. Saa aru, et need on olemas. Ja siis lase need lahti. Sul pole neid vaja.
Ole julge!
Kõige olulisem soovitus kirjutamisärevusest väljatulekuks on tõenäoliselt julgus. Maailm armastab julgust. Kui sukeldud protsessi ja asud tegutsema, pakub maailm sulle võimalusi hakkamasaamiseks. Tegutse ka siis, kui sa pole veel päriselt valmis. Do it afraid. Maailm tuleb sulle poolele teele vastu, võtab käest kinni ja veab su lõpuni. Sinu asi on aga esimesed sammud teha.
Ole julge. Vaata ärevusele otsa ja otsusta, et oled sellest üle. Mõtle nii: suva, mul on võimalus paremaks saada, ma olen valmis õppima. Naudi protsessi.
Leia suuremad probleemid. Kui selline pisiasi nagu lause paberile saamine sinus ärevust tekitab, siis vajad ellu suuremaid probleeme. Tahad vastu vaielda? Võta korraks hoog maha ja mõtle. Mõtle päriselt. Kui sinu suur probleem on maailma mastaabis see, et sa ei suuda lauseid kirja panna, siis… kas maailm jääb sellest seisma? Ma ei taha hakata näljahädadest pajatama, aga tõesti… maailmas on suuremaid probleeme kui sinu kirjutamine. Mõtle parem sellele, mida saad maailmale pakkuda. Kuidas saad sina maailma muuta? Mis on sinu missioon elus? Mõtle suurelt! Kui võtad eesmärgiks maailma muutmise, on paari lause paberile saamine kukimuki. Kui sul on selline suur probleem, kuidas maailma muuta, siis muutuvad pisiasjad tühiseks.
Kuula podcasti 16. osa
Ja ärevuse teemast suutsime viimaks ometi ka omavahel podcastis vestelda. Mine kuulama!
Podcast on leitav järgmistest keskkondadest:
Või kuula siinsamas:
